Elu ei tohiks olla teekond hauda eesmärgiga jõuda turvaliselt pärale atraktiivses ja hästisäilinud kehas, vaid pigem külg ees sisse lennata, šokolaaditahvel ühes ja veiniklaas teises käes, keha kasutatud ja kulunud ning karjuda: "Issver, milline reis!".
Head söögid, nii kehale kui hingele, saavad ainult PÄRIS toidust - ehtne või, ehtne koor, võimalikult mahedalt ja lähedal kasvatatud toorainest ja eelkõige terve talupojamõistusega - ilma moodsate sõnadeta "light", "öko" või "imetervislik".
Pole paremat heeringamarinaadi kui see. Väga oluline on, et veiniäädikas oleks väga kvaliteetne ja puhta maitsega:
400g heeringafileed (kõige lihtsam ja mõnusam on Vici õlita filee - 2pk 380g)
1dl veiniäädikat
1dl vett
20 tera musta pipart
80g suhkrut
2 suurt sibulat (puansega jääb ilusam)
1dl külmutatud või värskeid pohli
Lõika heeringafilee meelepärasteks juppideks. Koori sibulad ja viiluta õhukesteks viiludeks.
Sega väikeses potis veiniäädikas, vesi, suhkur ja must pipar.
Kuumuta keemiseni, kuni suhkur on lahustunud. Lisa sibularattad ja
pohlad, tõsta pott tulelt ja lase jahtuda.
Kalla jahtunud marinaad heeringatükkidele ning lase vähemalt päev külmas maitsestuda.
See retsept on jõuluajal meil kindel külaline laual.
Jõulumaitseid hakkab nüüd küll igasse päeva kippuma. Tegemist on algupäraselt Angelika Kangi üllitisega, kuid mina mugandasin ja tulemus oli superluks.
Biskviitpõhi:
3 muna
1 dl suhkrut
3 sl nisujahu
3 sl kartulitärklist
1 tl küpsetuspulbrit
2 kuhjaga teelusikatäit päris vaniljesuhkrut
Täidis:
1 purk Põltsamaa pohlamoosi (seal on ikka pohli ka sees)
VÕI 4dl pohli 1 supilusikatäie suhkruga
2 dl vahukoort
100g kohupiima
2 kuhjaga tl päris vaniljesuhkrut
1 tl kaneeli
Karamell:
1dl fariinisuhkrut + 1/4 dl suhkrut
1dl rõõska koort
1spl võid ja 1tl vaniljesuhkrut
(Esimesel korral polnud mul fariinisuhkrut ja karamellistasin hoopis 1dl suhkrut, lisasin 1dl koort ja 1spl võid. Keetsin veidi ja lasin jahtuda (ka külmkapis taheneda))
Vahusta munad suhkruga kohevaks vahuks. Sõelu juurde omavahel segatud
kuivained. Kalla tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta
225kraadises ahjus 7 minutit.
Kummuta põhi teisele küpsetuspaberile (näiteks taignarulli abiga) jahtuma.
Püreesta pohlad ja maitsesta suhkruga.
Vahusta koor ja omakorda koor kohupiimaga, lisa vanillsuhkur ja kaneel.
Määri jahtunud biskviitpõhjale esmalt pohlapüreed ja selle peale vahukoort.
Keera rulli ja küpsetuspaberisse ning hoia kuni serveerimiseni külmkapis, soovitatavalt vähemalt pool tundi kuni üleöö.
Karamellikastme valmistamiseks sega potis rõõsk koor ja suhkrud. Keeda keskmisel kuumusel 20 minutit, kuni kaste on veidi
paksenenud. Tõsta tulelt, sega juurde või ja vanillsuhkur.
Lase karamellikastmel jahtuda kuniks valgumine pole enam kastmel väga kerge, siis vala rullile.
Praegusel üha hoogustuval koosviibimiste ajal kulub ära üks väga mõnus dipp kuhu saab krõpsuvat kasta. Võib ka eraldi kastmena kasutada kui rammu ei pelga - ahjukartuli kõrval mekkis näituseks väga hea.
Chiorzo on üks vahva vorst. Tuline ja terav ja täis päikesepaistet. Seda suppi tegin nii, et kõigepealt ostsin poest vorsti ja siis hakkasin vaatama, mis sellega teha. Sattusin ühele toredale retseptile Kätrini blogis. Nüüdseks olen seda juba mitmel korral teinud ja sellest on saanud üks tihe lemmikkülaline õhtusöögilaual. 300 grammi chorizo vorsti 4 keskmist porganit 4 keskmist sibulat 2 suurt punast paprikat suitsutatud paprikapulbrit 400 grammi purustatud tomateid 1 kikerherne konserv 4-6 spl soja 2 spl Wortcestershire kastet soola 1 spl (veini)äädikat suhkrut 1-1,5 liitrit kuuma vett praadimiseks õli serveerimiseks siledalehelist peterselli ja mõnd krõbeda koorikuga saialist Tükelda porgand, paprika ja sibul. Lõika chorizo vorst
pikuti pooleks ja seejärel poolkuu kujulisteks tükkideks. Vala
poti põhja natuke õli, lisa vorst, porgand, sibul, paprika ja prae
keskmisel kuumusel 10 minutit aegajalt segades. Lisa paar teelusikatäit paprikapulbrit.Lisa potti purustatud tomatid, soola ja pipart ning lase madalal kuumusel kaane all 20 minutit podiseda. Seejärel
lisa potti kuum vesi ja kikerherned. Lase keema tõusta ning maitsesta
supp seejärel soja, Wortcestershire kastme, äädika ja suhkruga. Maitse peab
olema hapukas-vürtsine ja hästi tasakaalus. Lase
supil kaane all 20 minutit madalal kuumusel haududa, et maitsed
ühtlustuksid. Serveerimiseks puista üle hakitud siledalehelise
peterselliga. Kõrvale küpseta ahjus üks krõbe baguette.
No see tort on nüüd minu "hittlistis". Täielik hitt. Sellega võib külalised nii ära hellitada, et nii mõnigi teine kook tundub liiga tavaline :) Retsepti autoriks on kuulus Pariisi pagar Ēric Kayser. Esialgu peale vaadates tundus selle tordiga olema liiga palju nikerdamist ja kuigi ta oliu mul ootel juba kindlasti aastajagu siis nüüdseks olen ma seda mitu korda teinud- ei ole midagi kontimurdvat. Isegi lihtsapoolne võiks öelda. Ja tulemus on iga sõrmeliigutust väärt:
Pähkli-kakao-muretainas:
80 g
magedat toasooja võid
50 g suhkrut
3 sl
jahvatatud
sarapuupähkleid
0,5 tl
jahvatatud kaneeli
1 tk
väike muna
130 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 sl kakaod
Karamellikreem:
200 g suhkrut
2,5 dl
toasooja 35% koort
50 g
toasooja pehmet võid
2
tervet muna
1 munakollane
2,5 sl nisujahu (15g)
Piimašokolaadikreem:
3 dl 35% koort
300 g
piimašokolaadi
Kaunistuseks:
100 g suhkrut
Valmista tordipõhi eelmisel päeval. Hõõru või
köögikombainis kreemjaks. Lisa tuhksuhkur, jahvatatud sarapuupähklid,
kaneel. Sega ühtlaseks. Sega juurde muna. Sõelu juurde jahu,
küpsetuspulber ja kakaopulber ning sega tainas hoolega läbi. Vormi
palliks, keera toidukilesse ning pane järgmise päevani külmkappi.
Küpsetamise päeval vooderda 26 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga. Eelküpseta 160-kraadises ahjus 15 minutit.
Karamellikihi jaoks pruunista 200 g suhkrut kuivas potis kuldseks ja vedelaks karamelliks. Lisa toasoe koor, siis tükkhaaval või. Sega hoolega läbi, siis tõsta kõrvale ja lase veidi jahtuda.
Klopi kausis munad ja munakollane lahti, siis sega juurde jahu. Sega
munasegu karamellisegu hulka ning sega hoolikalt ühtlaseks.
Tõsta saadud segu eelküpsetatud tordipõhjale ning küpseta 160-kraadises ahjus 25 minutit.
Võta ahjust välja ja lase jahtuda.
Šokolaadikreemi jaoks vahusta rõõsk koor tugevaks vahuks.
Sulata piimašokolaad mikroahjus või vesivannis. Lase veidi jahtuda, siis
sega õrnalt vahukoore hulka. Määri saadud kreem jahtunud tordile ning silu pealt siledaks.
Pane tunniks ajaks külmkappi tahenema.
Kaunistamiseks sulata 100 g suhkrut potis, kuni see on
merevaigukarva pruun. Kalla küpsetuspaberile ning lase siledal tööpinnal
jahtuda. Murra jahtunud karamell tükkideks ning dekoreeri nendega
valmis tort.
Palju vett on merre voolanud... Aga enda vabanduseks on mul öelda, et elu muutuste tuuled ei rahune ju hetkega ja uude pessa sisse seadmine on mõnus, aga ka teguderohke. Ja mul on nüüd täiesti uus köök- hakkab juba käe järgi saama. Seega saan nüüd ka blogimisele pühenduda. Soolaleivalisi tuleb ja läheb... ja mitmeid uusi retsepte on pildina ootamas oma blogijärjekorras. Alustuseks (no nagu uue hooaja alustuseks:)) üks väga lihtne, hea ja stressivaba salat nii argipäevaks kui ootamatutele külalistele:
1 õliga kvaliteetne tuunikalakonserv
400 g
purk konservitud valgeid
konservube
(Cannellini)
väike kimp (siledalehist) peterselli
(maitse järgi on õigem kogus!)
Nõruta tuunikala liigsest õlist. Loputa konservoad jaheda veega, siis lase nõrguda.
Sega kausis tuunikala ja oad, sega juurde hakitud petersell ja sidrunimahl. Maitsesta soola-pipraga. Serveeri ahjusooja krõbeda baguette'ga.
Soolastest pirukatses vaieldamatult üks suuuur lemmik. Enne tegemaasumist poleks ma oodanud, et see pirukas selliseks hitiks osutub. Ilma naljata, piisab sellest kogusest kahele ja poolele inimesele :D Soovitan väga-väga soojalt!
500 g
pärmi-
lehttainast
400 g
suvikõrvitsat
(ehk üks pikk ja sale rullkõrvits)
2 suurt
küünt
küüslauku
1 kuhjaga tl kuivatatud basiilikut
oliiviõli
soola
musta pipart
150 g
maitsestamata või näiteks murulauguga
toorjuustu
75 g
riivitud
parmesani
Lõika suvikõrvits õhukesteks viiludeks. Pane
kaussi hakitud küüslauk ning sorts oliiviõli, maitsesta julgelt
soola-pipra ja basiilikuga. Sega käte abil suvikõrvitsaviilud kastmega õrnalt läbi ning lase kümmekond minutit
maitsestuda.
Rulli pärmi-lehttainas veidi õhemaks ja tõsta ahjuplaadile. Tee
tainaservadele noaga umbes 1-1.5 cm kaugusele servast kerge sisselõige.
Sega toorjuust umbes poole riivitud parmesaniga ning määri juustusegu ühtlaselt tainale, sisselõikest sissepoole.
Laota suvikõrvitsaviilud kenasti juustuseguga kaetud tainaosale.
Küpseta 200kraadises ahjus 15 minutit. Puista peale veel riivitud parmesani ning küpseta veel 15 minutit.
Mugandatud retsept pärit siit.
Kuna suvi on meil jahedapoolne siis muusika peab oleme kuum:
Salvei on imeline. See on nii imeline, et sellega saab teha üht parimat pastat minu maitsele. See pasta on nii hea, et sinna pole vaja kõrvale muud kui suur hunnik salatit veidikese oliiviõli ja palsamikreemiga. Mmmm. Tarvis on:
100g võid
100g parmesani (sobib ka Valio Forte)
300g pastat (värske, tavaline, munapasta- kõik variandid on head- testitud)
soovi korral küüslauku
soola, pipart
Kuumuta pannil keskmisel kuumusel või ja lisa sinna salvei. Lase
vaikselt salveil või sees küpseda, kuni või muutub pruuniks ja
salveilehed krõbedaks (nagu friteeritud oleksid). Väldi kõrvetamist
liiga kõrgel temperatuuril, siis muutub maitse kibedaks. Märk kõrvemisest on kui või sisse tekib must pudi- olgugi et salvei näeb veel kobe välja. Kui soovid
kasutada küüslauku, siis lisa hakitud küüslauk kui salvei on juba valmis ja kuumuta õige pisut, et vältida küüslaugu üleküpsemisel tekkivat metallimaitset.
Keeda pasta vastavalt juhistele soolaga maitsestatud vees (al dente jaoks minut vähem).
Enne pasta kurnamist jäta alles umbe pool tassitäit keeduvett. Kalla
kurnatud pasta salvei ja või segusse, lisa pasta
keeduvesi ja sega läbi. Hauta kuni vesi imendub pastasse. Lisa riivitud parmesan. Tulemus on kreemjas ja hahaaa- suhteliselt rammus. Serveeri kohe ja jahvata peale värsket musta pipart.
Üks viimase otsa vaieldamatu lemmikleid. Imepärane lisaväärtus on ka see, et seda saab teha osaliselt ette- suurema peo puhul on see väga tähtis omadus. Loomulikul peale selle maitseb see salat ka võrratult nii külmalt kui ka toasoojalt. Juba blogiposti kirjutades hakkavad neelud käima ja pean kohe uuesti tegema minema...
500 gr
kuivatatud
kikerherneid või 2 purki konserveeritud kikerherneid
vett
söögisoodat- kuivatatud kikerherneste puhul
1
purgitäis röstitud
paprikat
6 sl
külmpressitud
oliiviõli
2 sl
veiniäädikat
või šerriäädikat
2
punast
sibulat
1 tl
jahvatet
vürtsköömneid
0,5 tl
jahvatet
apteegitilliseemneid
0,5 tl
tšillipulbrit
(või -helbeid)
2 tl
suitsutet pimento
paprikapulbrit
2 tk
õliga
tuunikalakonservi
1 tk
sidrunit
kimp värsket
peterselli
soola
musta pipart
Leota kikerherneid üle öö rohkes külmas vees, kuhu on lisatud paar teelusikatäit söögisoodat.
Nõruta ja loputa kikerherned, kata värske külma veega, maitsesta
soolaga ning keeda umbes poolteist tundi - alguses tugeval kuumusel,
siis tasasel tulel, kuni kikerherned on pehmed, aga mitte pudrused.
Nõruta ja sega veel soojadele kikerhernestele juurde õli ja šerriäädikas.
Või kasuta konserveeritud kikerherneid, mis loomulikult ei anna maksimaalset tulemust.
Tükelda röstitud paprikad, lisa kikerhernestele.
Haki sibul, prae oliiviõlis pehmeks. Lisa vürtsköömned,
apteegitilliseemned, tšillihelbed ja suitsupaprikapulber pannile. Prae
1-2 minutit, siis sega kikerherneste hulka.
(Siiamaani võib salati eelmisel päeval valmis teha. Võta salat pool tundi enne serveerimist külmkapist välja).
Haki petersell peenelt, tükelda nõrutatud tuunikalakonserv kahvliga.
Lisa petersell, tuunikala ja sidrunimahl kikerhernestele. Sega õrnalt
läbi.
Tulemus on ülihea!!!
Retsept pärit Nami-nami retseptikogust... Vahel ma ikka taban end mõttelt, kas ikka maksab nii palju kusagil juba olemasolevaid retsepte postitada, aga siis jõuan järeldusele, et ega igaüks ei jõua tervet Nami läbi sufata ja mulle meeldib näituseks teha asju, millel on mitmekordne kinnitus kommentaaride näol, et tegu on hea asjaga :)
Oo kui tore on kukeseenehooaeg ja ema, kellele hullu moodi meeldib seenel käia. Menüüs on olnud erinevad kastmed, pirukad ja nüüd ema omaloomingulise retsepti järgi risotto. Salvei sobib sinna suurepäraselt! Suure salveipõõsa lähedus on viimane ots lubanud salveid katsetada mitmel moel ja pean ütlema, et salvei on midagi minule. Kindlasti tuleb mõni salveile pühandatud postitus õige pea veel. Hetkel peatuks seentel koos salveiga:
500-600g kukeseeni
400g risottoriisi
125 ml kuiva valget veini
0,5l (seene)puljongit
16 lehte salveid
1 suur sibul
mõned küüned küüslauku
150-200g parmesani või Valio Fortet
100g võid
soola, valget pipart
Sulata potis või ja küpseta seal salveid. Lisa võile sibul ja küpset poolenisti valmis, lisa seened ja küpseta ning viimasena küüslauk ja kuumuta veel veidi. Sega seened riisiga ja lisa vein, hauta kuni vein aurustub. Haka vähehaaval puljongit lisama ja hauta segades. Puljongit tuleb lisada ikka mitmel korral lastes sel kenasti imenduda. Maitsesta soola, pipraga- soolaga tagasihoidlikult sest lisanduv juust annab seda ka. Kui riis pehme, lisa parmesan. Sega läbi ja vajadusel maitsesta veel.
